Kas oled vähemalt 18-aastane?

Peenemate napside ajaloost

Viina- ja piiritusetootmise ajalugu Eestis on rohkem kui viis sajandit pikk. Viinaajamine oli enam kui sada aastat Eesti mõisates vaat et tähtsaim tootmisharu. 18. sajandi lõpuks oli enamikul (umbes 730) Eesti mõisatest oma viinaköök, mille toodangut tarniti Venemaa joogikohtadesse. 

Mõisates sai suurmoeks oma aetud piiritusest mitmesuguseid nastoikasid, likööre ja nalivkasid kokku segada. Tavapäraselt tegeles sellega mõisaproua. Peenemaid napse nimetati tõmmatud viinadeks, köömneviinaks ja aqua vitae’ks. Pea igal mõisal oli oma “tõmmatud viin”, mille koostist salajas hoiti ja mis erilise pidulikkusega külaliste saabudes lauale kanti. 

Peenema napsi ehk siis kas puhastatud lauaviina või maitsestatud viinade ja likööridele spetsialiseerunud väikesi napsivabrikuid tekkis hiljem kõikjal, ainuüksi Tartus oli 1860. aastatel 16 napsi- ja liköörivabrikut. Sajandi lõpuks tehaste arv vähenes, 1899. oli neid Eestis kokku ainult 13. Retseptid olid ärisaladus, seepärast pole täpselt teada, mis jooke tehti, on teada, et lisaks suhkrule kasutati mitmesuguseid maitsetaimi, vürtse ja essentse. Napsidest levinuimad olid nalivkad ja nastoikad – olime ju selleski osas Venemaa mõjusfääris.

Esimeks nalivkavalmistajaks olevat olnud Hippokrates, kes segas veini hulka mett ja ürditaimi. Ka varasel keskajal peeti selliseid segusid veel ravimiks, hiljem aga hakati sedasorti jooke rohkem pruukima juba nende muude meeldivate omaduste tõttu.

Meile teadaolevalt on Põhjaka Viinaköök taasiseseisvunud Eesti esimene ja ainus sertifitseeritud väikeviinaköök.

tagasi | sulge
Põhjaka mõis, Mäeküla 72604, Paide vald, Järvamaa